Viimastel nädalatel on üha rohkem räägitud ventilatsioonisüsteemi olulisusest koroonaviiruse leviku tõkestamisel. Koolimajade ventilatsioonisüsteemide tänapäevastamisele kuluks hinnanguliselt 350 miljonit eurot, lisaeelarvest eraldati selleks aga alla kümne protsendi.
Gustav Adolfi gümnaasiumi koolimaja
Valitsus on korduvalt kinnitanud, et piirangute leevendamisel on prioriteet lapsed tagasi kontaktõppele saada. Siiski tähendab see uusi koroonakoldeid, mida aitaks piirata tõhus ventilatsioonisüsteem.
“Ventilatsioon on meie koolis nii hea, kui süsteemid lubavad,” ütles Henrik Salum, Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor. Ta nentis, et koolis on olnud süsihappegaasi mõõtjad, mis näitavad, et teatud hetkedel on CO2 tase läinud üle piiri. “Süsteem pole kõige parem,” märkis Salum.
Haridusministeerium koondab praegu tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametiga (TTJA) infot haridusasutuste ventilatsioonisüsteemide olukorra kohta. Ministeerium lõi ehitisregistri abil kokku, et hinnanguliselt kuluks kõikide koolimajade ventilatsioonisüsteemide tänapäevastamiseks 350 miljonit eurot. “Koolihoonete ventilatsiooni nõuetekohasuse eest vastutab koolipidaja. 2021. aasta lisaeelarvega suunasime kohalikele omavalitsustele 30 miljonit eurot, mis on suunatud eelkõige haridusasutuste õhukvaliteedi parandamiseks,” ütles haridusministeeriumi koolivõrguosakonna peaspetsialist Indrek Riisaar.
Enamik lasteaedadest vajaks uuendusi
Möödunud aastal kaardistas Tallinna haridusamet pealinna koolide ventilatsioonide seisukorra. “Et pea kõik linna koolid on viimase 25 aasta jooksul renoveeritud ning enamikes neist ka väljaehitatud ventilatsioonisüsteemid, on peamiseks murekohaks vanemate süsteemide toimivus ning vastavus kaasaegsetele nõuetele ning täiendavatele vajadustele,” ütles Tallinna haridusameti kommunikatsiooni peaspetsialist Pirgit Pedaja. Tänaseks on ventilatsioonisüsteemi korrastamiseks linnalt abi küsinud Lasnamäe muusikakool ja Tallinna Kivimurru lasteaed. Lisaks käivad ventilatsiooni ehitustööd Tõnismäe reaalkoolis.
“Õhuvahetust on kavas korrastada ka lasteaedades, millised lähevad rekonstrueerimisele alates 2025. aastast ja hiljem,” lisas Pedaja. Amet ei täpsustanud, kui palju raha on tänavu pealinna koolide ventilatsioonitöödeks eraldatud.
Küll aga on teada, et ainuüksi Tallinnas vajaks kaks kolmandikku lasteaedadest ning mõned koolid tänapäevast ventilatsioonisüsteemi.
Aknad lahti
Kuna kõikide lasteaedade ja koolide süsteeme ei saa kohe kaasajastada, tuleb kasutada lihtsat, ent lollikindlat ventilatsiooni – avatud aknaid.
“Kõige kiirem ja odavam lahendus on tuulutamine,” nentis Riisaar. “TTJA juhiste järgi tuleb klassiruume õhutada iga tunni järel 10–15 minutit. Kui talvel võis see külma tõttu olla keeruline, siis kevadel enam mitte. Lisaks on võimalik vahetunde hajutada ning kui ilm lubab, on heaks lahenduseks õuevahetunnid,” andis ta juhised. Sama meetodi tõhusust kinnitab Tallinna haridusamet. Lisaks käis amet välja võimaluse CO2 mõõtjaga olukorda monitoorida.
“Ventilatsioonisüsteemi vahetuseks tuleks kogu maja renoveerida. Kuna lähiaastatel see minu teada plaanis pole, siis tahaksime linnalt juurde CO2 andureid, et kohe näha, kui süsihappegaasi tase läheb üle piiri,” rääkis Salum. Kool plaanib probleemkohad kaardistada ning siis küsida linna käest abi vajalike seadmete soetamiseks.
Allikas: Delfi.ee